Erkki Lille.

Käisin 9.mai Erkki Lille näitusel Kosel ühes huvitavas taluõues. 
Erkki Lille oli üks huvitav kunstnik, enamasti tegeles ta pildistamise ja porteede joonistamisega. Mu kunstikooli õpetaja ütles, et Erkki Lille oli igavesti šikk mees ja iga Kose Valle põhi pensionääri (naine) ei jäta ta nime kuulminegi külmaks.
Minu meelest oskab Erkki väga hästi joonistada. Mulle meeldib et ta kasutab selle juures värve ja et need värvid on pastelsed.

Erkki Lille

Mulle meeldis ka kuidas see näitus oli üles pandud, sest õues oli ilus ilm ja see telk ning need molbertid sobisid sinna taluõuele väga hästi.

Avastasime, et tegelikult on see foto, millele on peale joonistatud.

Kahjuks poldud pandud fotosi üles, vaid olid pildialbumis.

Sidrun

Ühel ilusal reede õhtul (8.aprill) sattusin ma Kose Kultuurikeskusesse, kus avati Kose kunstiklubide ühis näitus. Sealsed joonistused ja maalid olid tehtud loomadest.
Kunstiklubi Sidrun on tulevikus kõvem, kui Venemaa kunstirühmitus AES+F. Nad on tegelikult tavalised inimesed kes tulevad kokku ja maalivad. 
Sellele näitusele panid nad üles erinevaid loomi nii orava, kui põtru  ja isegi luige.

,,Orav näris käbijuppi´´ T. Uibo

,,H.H.Luik´´ T.Mae

,,Kalakotka lõuna´´ G.Turmann

,,Sebra naeratus´´ T.Turmann

,,Põder roosas õiemeres´´ T.Turmann

Kõige rohkem meeldib mulle maal põdraga, sest see roosa õiemeri on lihtsalt nii armas selle mehise põdra kõrval.

Samuti tahaksin ma sellelt näituselt välja tuua Indrek Mikku töö ,,Sarah oli 9 aastane´´. See nimi tuli sellest, et Indrekule meeldib väga Arvo Pärdi muusika ja samuti oli vaja ta tütre lasteaia rühmale pilti, kus oleksid kiisukesed, kuna need kiisud on nii nukra välimusega siis kahjuks seda ei saanud lasteaeda panna.

Näitusega jäin ma väga rahule, kuid oleksin tahtnud näha rohkem töid. 

Näitus pani mind mõtlema seda, et peaksin ise ka enda töid teistele näitama ja võib-olla liituma mingi kunstiklubiga.

Sellele näitusele ei olegi pealkirja!

Käisin 30. aprillil külas oma lahedal klassivennal, kelle ema on juhuslikult mõned pildid joonistanud söega. Piltide autor on Kerli Nilp.
Kui ma nägin neid töid siis mu pilt oli selge, et ma pean need siia blogisse üles panema. Minu meelest ei tohiks ükski inimene varjata oma tehtuid töid. 
Mulle meeldib nende tööde puhul see, et need on väga reaalsed ja need pilgud on teravad.

Nende kolme töö puhul meeldib mulle see et asi on tõsine. Näiteks esimene kus peal on Peeter Võsa, mees on päris elus selline pinda käiv ja tüütu tegelane aga pildil tuleb välja temast sellist tõsidust ning teda võib hakata võtma tõsiselt, mitte naljamehena.

 Teine pilt meeldib mulle sellepärast, et see meenutab mu sõbrannat aga seal peal ei ole kohe kindlasti tema.

Kolmas pilt seletab mulle kurbust ja ängistust. Pluss see tüdruk meenutab Game of Throne´st Sansa Star´ki.

Surm ja ilu.

Käisin 17. aprillil KUMUs klassiga, kus meil oli selline õppeprogramm, mis rääkis gooti sriilist. Arvasin enne näitusel käimist, et gootika on selline must ja haigusi täis stiil. Ehk siis platvorm saapad, ilma kulmudeta või siis kriipsu moodi kulmudega, neoon triibud mustas pulstunus parukas ja pikk nahkmantel. Muusika sinna kuuluv on kõrvu häiriv ja elustiil on selline mitte puhas, pigem räämas ja suitsuhaisune. Kuid tänu suurele eksimusele on see stiil midagi mille jaoks polegi vist õiget sõna mõeldud. See stiil räägib elu tõsidusest ja sellest, kui kergesti saab inimesi häirida. 
Kuraatorid: Eha Komissarov ja Kati Ilves
Osalevad kunstnikud: AES + F, Tobias Bernstrup, Billeneeve, DeStudio, Gottfried Helnwein, Toomas Kalve, Laurentsius, Peeter Laurits, Kris Lemsalu, Mark Raidpere, Ene-Liis Semper, Andres Tali, Anton Vill, Toomas Volkmann, Winny PuhhTeosed kogudest: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Andréhn-Schiptjenko galerii, Moskva Multimeediakunsti muuseum, erakogud
Näituse kujundus:Helen Oja, Raul Kalvo
Graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik (Stuudio Stuudio)

Kõige rohkem meeldis mulle sellel näitusel Tobias Bernstrup´i  töö ,,Allpool taevast´´. Me saime ülesande Kristeli, Jaana ja Liisa-Lottaga kirjutada, mis on selles töös seotud iluga ja mis surmaga, tema töö kohta. Meie jaoks oli ilus see pilt ja see kuidas see oli videosse pandud. Surmaga seostus peaaegu kõik mis oli seal ruumis, nii see külmem õhutemperatuur, vareste kraaksumine, kui pildil olev surnuaed.
Kui me alguses sinna sisse kõndisime olime me kõik lummatud sellest vaatepildist aga kui see video hakkas käima tekkis seest kõhe ja ma ausalt ei julgenud vaadata seda, sest kartsin, et mingi hull koll hüppab ekraanile.

                                   (See oli esimene pilt, kui me sinna ruumi sisse astusime)

(Lisasin ka omalt poolt veidike lõbusust sinna surmale :) ja see on tõestus, et olin seal)

Samuti tekkitas see näitus ka natuke kurbust.

Me tegime veel ise endale wannabe tattood, mis paistsid väga elutruud välja. Me pidime kombineerima surma ja ilu, mis alguses tundus väga lihtne aga kuna ma tahtsin ikka head tulemust saada pidin päris palju aega kulutama juba kavandile. Kui kavand lõpuks valmis sai läks veel rohkem aega selle reaalselt valmis tegemisele, sest neid aju osakesi ikka teha.

        (Minu valims töö, millega ma jäin päris rahule ja sain ka natuke ideed enda päris tattooks)

(Kristeli töö)

Näitusega jäin ma väga rahule ja see tõesti muutis mu arvamust :)

Ermitaaži laed.

Käisin 25.04.2015 Sankt-Peterburi Talvepalees, mis on ametliku nimega Riiklik Ermitaaž. Mõte teha sissekanne hoopis ermitaaži lagedest tuli siis, kui kõndisin ringi ermitaažis. Kui sisened näitusele, pead minema trepist üles, mis on üks kõige väärikamaid treppe minu ajaloos, kus on olnud mul au käia. Sellel  trepil on purpurpunane vaip ja uhke käsipuu aga kui üles vaatad jääb su süda lihtsalt seal samas seisma. Sinna nagu oleks tehtud skulptuurid valgele kipsile, kuid tegelikult on see puhas silmapete. Need on sinna puhtale valgele seinale lihtsalt peale maalitud. (kahjuks mul sellest trepi laest pilti pole)

     

(Kas need pole mitte vaimustavad)

Aga kui ma sattusin kuldsesse saali olin ma reaalselt surma äärel, sest see ilu mis seal oli, oli vapustav. Ma pole kunagi vist nii palju kuldset värvi näinud.

(Kerge tumblr)

Enamus sambad olid Korintose stiilis ja üle kullatud.

Mul on nii kahju, et seal saime olla nii vähe aega aga õnneks plaanin minna tagasi Peterburgi just Ermitaaži pärast.